Hoolimata suvisest 36-kraadisest välistemperatuurist oli saal hästi täis. Publik sai nautida liigutavat, humoorikat ja armastust täis lavastust, milles 29 last näitasid laval erakordset sooritust.
Tee selle erilise päevani algas juba eelmise aasta suvevaheaja järel. Pärast osatäitjate valimist algas esmalt intensiivne loominguline etapp.
Eriline oli see, et lapsed ei mänginud lihtsalt olemasolevat muusikali – nad töötasid loo ise välja. Ühiselt loodi tegelased, dialoogid ja stseenid, millest lõpuks kasvas välja terviklik lavastus. Seejärel järgnesid mitu kuud intensiivseid proove, mis hõlmasid laulu-, tantsu- ja näitlejatehnika õpet.
Lapseid toetasid muu hulgas vokaaltreener ja laulukirjutaja Dennis Buss ning õpetaja Miriam Schmitz, kes valmistasid noori lauljaid ette nende suureks esinemiseks.
Corinna Spilleri üldjuhtimisel kujunes projekt tõeliseks südamelähedaseks ettevõtmiseks. Spetsiaalselt selleks muusikali jaoks komponeeritud ja sisse harjutatud laulude eest vastutas Dennis Buss, kelle muusika rikastas muusikali erilisel moel.
Loo keskmes on väike hiir Maya, kes ei soovi midagi rohkemat kui parimat sõpra. Tema teekond viib ta esmalt läbi oma kodulinna Rheine’i, seejärel loomaaeda, kus ta kohtub paljude erinevate loomadega. Ta aitab krokodilli, vabastab ahvi ja tutvub väikese lõviga.
Salapärases võlumetsas kohtab ta nii sõbralikke kui ka vähem sõbralikke olendeid, enne kui ta läbib maagilise portaali, jõuab lennujaama ja lõpuks Lanzarotele. Seal kohtub ta tarka vaala Noraga, kes annab talle teele kaasa kõige olulisema tarkuse: tõelist sõprust ei saa sundida ega otsida – see kasvab seal, kus inimesed või loomad kohtuvad üksteisega avatud südamega.
Lõpuks naaseb Maya koju ja leiab oma parima sõbranna otse oma ukse eest – liigutav lõpp, milles peitub tugev sõnum julgusest, sõprusest, ühtekuuluvusest ja oma südame väärtusest.
Eriti muljetavaldav oli see, millise keskendumise ja mängurõõmuga lapsed oma rolle hoolimata tohutust kuumusest täitsid. Nad olid selle päeva nimel mitu kuud vaeva näinud – ja see oli igas stseenis tunda. Laul, näitlemine ja koreograafia sulandusid harmooniliselt kokku ja muutsid etenduse eriliseks elamuseks.
Etendusega „Väike hiir, suur süda“ näitasid Viktoriaschule’i õpilased muljetavaldavalt, mida on võimalik saavutada, kui loovus, meeskonnavaim ja pühendumus ühinevad.
Etenduse lõpus kõlanud pikaajaline aplaus oli teenitud tasu mitme kuu pikkuse raske töö eest – ja liigutav lõppakord erakordsele muusikaliprojektile, mis nagu igal aastal oli suureks rikastuseks kõigile osalejatele, kuid eelkõige lastele, kes ületasid muljetavaldavalt iseenda piire.
Suur tänu kõigile abikäele nii laval kui ka kulisside taga, kõigile annetajatele ning Viktoriaschule toetajate ühingule, kes on taas kord selle suurepärase muusikali teostamise võimaldanud!